Hiljutine vastavuskontrollide ja tariifipoliitika karmistamine USA ja ELi turgudel on tekitanud Hiina eksportijatele uue väljakutsete laine. Märkimisväärsete arengute hulka kuuluvad ELi süsinikuheite piirimaksumehhanismi (CBAM) katse laiendamine ja paragrahvi 301 tariifide võimalik pikendamine USA poolt, mis on jätnud paljud väikesed ja keskmise suurusega väliskaubandusettevõtted „vastavusärevusse“.
CBAMi laienemine suurendab tootmise ekspordi kulusid
EL sisenes CBAM-i üleminekufaasi 2023. aasta oktoobris, sihtides algselt selliseid tööstusharusid nagu terase-, alumiiniumi- ja tsemenditööstus. Alates 2024. aastast on ulatust järk-järgult laiendatud, et hõlmata ka alltöövõtu tooteid, nagu elekter ja plast. See tähendab, et ELi eksportivad tootjad peavad lisaks oma toodete süsiniku jalajälje arvutamisele kandma ka täiendavaid süsinikualase aruandluse kulusid. Mõned ettevõtted teatavad, et süsiniku arvestamine lisab tellimuse kohta umbes 3–5%, mis on märkimisväärne koormus väikeste partiide ja mitme kategooriaga ettevõtetele.
Ebakindel USA tariifipoliitika suurendab tarbekaupade ekspordi riske
USA kaubandusesindaja (USTR) vaatab praegu läbi, kas pikendada paragrahvi 301 tariife Hiina kaupadele, hõlmates selliseid tarbijakategooriaid nagu elektroonika, mööbel ja tekstiil. Kuigi lõplikku otsust pole veel tehtud, on lühiajaline tariifide ebakindlus juba pannud mõned Ameerika ostjad tellimusi edasi lükkama või paluma Hiina tarnijatel jagada võimalikke tariifikulusid. Üks eksportija märkis: „Kliendid hakkavad küsima kahte hinnavalikut: tariifidega ja ilma. Läbirääkimised võtavad selgelt kauem aega.“
Arenevad turud järgivad eeskuju kaubandustõketega
EL-i ja USA poliitika mõjul karmistavad ka arenevad turud, näiteks Mehhiko ja Türgi, impordi päritolukontrolli ja keskkonnastandardeid. Mehhiko on hiljuti tugevdanud Aasia impordi suhtes dumpinguvastaseid uurimisi, mis on suunatud eelkõige terasele ja keraamikale. Türgi kavatseb aasta jooksul kasutusele võtta EL-i stiilis „rohelise deklaratsiooni” märgistussüsteemi. Need muudatused sunnivad mõningaid eksportijaid tarneahelaid ümber korraldama või osa tootmisvõimsusest Kagu-Aasiasse või Ida-Euroopasse viima.
Reageerimisstrateegia: vastavusvõime suurendamine kui peamine konkurentsivõime tegur
Kasvavate ülemaailmsete kaubandustõkete valguses peavad eksportijad tugevdama kolme peamist valdkonda:
- Süsinikuandmete haldamine – Looge toote süsiniku jalajälje jälgimissüsteem ja taotlege rahvusvaheliselt tunnustatud rohesertifikaate (nt EPD).
- Tarneahela mitmekesistamine – hinnake välismaiste ladude või ühistootmise rajamise teostatavust sellistes piirkondades nagu Kagu-Aasia või Mehhiko, et maandada ühtse turu riske.
- Tariifiplaneerimise teadlikkus – kasutage vabakaubanduslepingute (nt RCEP) alusel päritolureegleid ning optimeerige kaupade klassifitseerimise ja hinnakujunduse strateegiaid.
Kokkuvõte
Rahvusvaheline kaubanduskeskkond nihkub hinnakonkurentsilt nõuetele vastavuse konkurentsile. Ainult regulatiivsete muudatustega ennetavalt kohanedes saavad ettevõtted säilitada oma positsiooni ülemaailmse tarneahela ümberkorraldamise keskel. Poliitilised trendid jäävad järgmise kuue kuu jooksul eksporditellimusi mõjutavaks kriitiliseks muutujaks.
Postituse aeg: 23. jaanuar 2026